Ettepanek

Härra Olavi Jaggo

Austatud Kolmesaja Kahekümne Üheksanda Toa Pressi- ja Võrguesindaja

Sattusin täna varahommikul täiesti kogemata Kolmesaja Kahekümne Üheksanda Toa veebisaidile. Pean tunnistama, et mul pole ammu veebitekste lugedes nii lõbus olnud. See käib isegi mu enda kirjutatud veebilugude kohta. Need pole enam veebis minu jaoks lõbusad, küll aga kirjutamise käigus.

Veebis avaldatud NIMEKIRJADE KOOSTAMISE SEADUS on ise enesega toredas vastuolus. Antud õigusakti paragrahvide 1 ja 3 kohaselt oleks Teil õigus koosta nimekirju, paragrahvi 2 kohaselt jälle mitte. Kuna ma ei pea otstarbekaks käesolevas küsimuses Kohalikku Võimu konsulteerida, teen Teile alljärgneva ettepaneku seaduse paragrahvide 1 ja 3 alusel.

Paragrahv 5 näeb ette, et külaliste nimekirja sissekantuks saamise õigus on neil, kelle pea on viibinud toa territooriumil. Selline piirang on ise eneses õiguspärane, sest kajastab ju antud nimekiri isikuid, kes on toa territooriumil füüsiliselt viibinud, vähemalt oma pea ulatuses. Samas aga jääb arvestamata külaliste kontingent, kuhu arvan ise end ka kuuluvat.

Nimelt olen ma Kolmesaja Kahekümne Üheksanda Toa veebisaidi sisu ligi täies mahus lugenud ehk seega toa territooriumil virtuaalselt viibinud, ehkki mu pea pole elu sees sinna sattunud. Postpealeajaloolisel ajal on üsnagi tavaline, et inimesed külastavad selliseid paiku, kuhu nad pole oma pead torkanud ega jalaga astunud.

Seepärast teen Teile ettepaneku asutada virtuaalsete külaliste nimekiri (tuntakse Internetis külalisteraamatuna), kuhu sissekantuks saamise õigus, aga mitte kohustus, on isikutel, kes on postpealeajaloolisel ajal Kolmesaja Kahekümne Üheksandat Tuba virtuaalselt külastanud. Virtuaalsete külaliste nimekirja sobiv asukoht oleks Kolmesaja Kahekümne Üheksanda Toa veebisait. Sissekande tegijaks oleks lihtsuse huvides otstarbekaim nimetada seda sooviv virtuaalne külaline ise.

Soovin Teile ja teistele Kolmesaja Kahekümne Üheksanda Toa elanikele jõudu ja edu toa ajaloo ja kultuuripärandi jäädvustamisele. Olgu Teie tordid igavesti magusad!

Lugupidamisega

Larko
Ajaveebnik

Keeletoimetaja

Mari Tarand
Eesti Raadio

Tere, proua Tarand!

Täna sain üle pika aja säärase apsuga hakkama, et Teie mõlemad eetrisolemise ajad maha magasin, kuna olin läbi öö töötanud. Viga sai siiski kergelt parandatud tänu salvestise olemasolule veebis. Ehkki Real Player väitis, et tegemist olevat 4. mai saatega, sain aru, et kuu oli seal kogemata kombel juuniks välja vahetamata jäänud: vastas ju saate sisu eetris eelnevalt kõlanud tutvustusele.

Nii ma siis kella 11 paiku õhtul oma kontorisse tulingi. Päris mõnus oli mul ainult arvutiekraani tagasihoidlikus valgusesäras muidu vaikses kabinetis ennast Käsmusse ette kujutleda ja kirjanduse vahendajate tegevusest tore ülevaade saada. Aitäh Teille seda edastamast!

Ma saan suurepäraselt aru, et Teie mõted juba hästi ära teenitud suvepuhkuse poole pöörduvad. Seepärast pole ehk just praegu kõige parem aeg tulevastest Keelekõrva saadetest rääkidagi. Tahaks siiski Teile sügiseks ettepaneku ühe spetsiifilise teema kajastamiseks teha.

Jutt käib ajakirjandusväljaannete keeletoimetaja tööst. See teema on Teil juba mitmel korral varem päevakorras olnud, ent pean seda niivõrd tähtsaks, et korrata ikka tasub. Ise pean siinkohal silmas eeskätt keeletoimetaja tööd autori seisukohalt.

Teatavasti on eesti keel minu jaoks võõrkeel, mistõttu ikka juhtub, et mu käsikirja sisse lipsab üks või teine kirjaviga. Neid on küll tänavu vähem kui mullu, aga ikka rohkem kui järgmisel aastal, loodan ma. Samuti võib juhtuda, et teinekord kasutan mõnda eesti keelele mitte eriti suu- või kõrvapärast väljendit.

Ma olen ise enesest mõistetavalt äärmiselt tänulik, kui keeletoimetaja sellised vead lahkelt ära parandab. Seevastu tekitab minus teinekord nõrdimust, et keeletoimetaja pole mu mõtest aru saanud ja parandab midagi sellist, mida polnud üldsegi vaja parandada. Lõpptulemuseks on sageli lausa kohmakam eesti keel, millega ise oleksin hakkama saanud. Ja selline läheb veel minu allkirjaga trükki!

Asi on selles, et ise eneses hea ja haritud filoloog ei pruugi keeletoimetaja töös vajalikke teadmisi, oskusi ja omadusi ainuüksi oma põhilise hariduse alusel omandada. Magistrikraadist ainuüksi ei aita, keeletoimetaja töö eeldaks spetsiifilist eriala koolitust, mida sageli tegevtoimetajatel pole. Sellestki on esialgu veel vähe, heaks keeletoimetajaks saadakse alles aastate jooksul ametialase kogemuse ja üldhariduse täiendamise meetodil. Paraku pole selliseid üldteadajaid tänastes toimetustes, kui mõni positiivne erand välja arvata.

Seda teemat soovitaksin ma siis Teil üles tõsta. Huvitav oleks teada saada, kas ja millises ulatuses keeletoimetamise temaatikale ülikoolis tähelepanu pööratakse ning kas ja millisel tasemel eriala koolitust üldse on olemas. Võib-olla tasuks arvamust küsida nii õppejõudude kui ka ajakirjanduse esindajatelt.

Aga nagu ma aru saan, võib see alles sügisel teoks saada, mis ongi tegelikult selleks parajane aeg. Enne tuleb suvi ära puhata ja üle elada. Soovin Teile mõnusat ja rõõmsat puhkust. Aga varjake end ikka päikese mõju eest!

Tervitusega Helsingist

Markus Larkovirta