Keeletoimetaja

Mari Tarand
Eesti Raadio

Tere, proua Tarand!

Täna sain üle pika aja säärase apsuga hakkama, et Teie mõlemad eetrisolemise ajad maha magasin, kuna olin läbi öö töötanud. Viga sai siiski kergelt parandatud tänu salvestise olemasolule veebis. Ehkki Real Player väitis, et tegemist olevat 4. mai saatega, sain aru, et kuu oli seal kogemata kombel juuniks välja vahetamata jäänud: vastas ju saate sisu eetris eelnevalt kõlanud tutvustusele.

Nii ma siis kella 11 paiku õhtul oma kontorisse tulingi. Päris mõnus oli mul ainult arvutiekraani tagasihoidlikus valgusesäras muidu vaikses kabinetis ennast Käsmusse ette kujutleda ja kirjanduse vahendajate tegevusest tore ülevaade saada. Aitäh Teille seda edastamast!

Ma saan suurepäraselt aru, et Teie mõted juba hästi ära teenitud suvepuhkuse poole pöörduvad. Seepärast pole ehk just praegu kõige parem aeg tulevastest Keelekõrva saadetest rääkidagi. Tahaks siiski Teile sügiseks ettepaneku ühe spetsiifilise teema kajastamiseks teha.

Jutt käib ajakirjandusväljaannete keeletoimetaja tööst. See teema on Teil juba mitmel korral varem päevakorras olnud, ent pean seda niivõrd tähtsaks, et korrata ikka tasub. Ise pean siinkohal silmas eeskätt keeletoimetaja tööd autori seisukohalt.

Teatavasti on eesti keel minu jaoks võõrkeel, mistõttu ikka juhtub, et mu käsikirja sisse lipsab üks või teine kirjaviga. Neid on küll tänavu vähem kui mullu, aga ikka rohkem kui järgmisel aastal, loodan ma. Samuti võib juhtuda, et teinekord kasutan mõnda eesti keelele mitte eriti suu- või kõrvapärast väljendit.

Ma olen ise enesest mõistetavalt äärmiselt tänulik, kui keeletoimetaja sellised vead lahkelt ära parandab. Seevastu tekitab minus teinekord nõrdimust, et keeletoimetaja pole mu mõtest aru saanud ja parandab midagi sellist, mida polnud üldsegi vaja parandada. Lõpptulemuseks on sageli lausa kohmakam eesti keel, millega ise oleksin hakkama saanud. Ja selline läheb veel minu allkirjaga trükki!

Asi on selles, et ise eneses hea ja haritud filoloog ei pruugi keeletoimetaja töös vajalikke teadmisi, oskusi ja omadusi ainuüksi oma põhilise hariduse alusel omandada. Magistrikraadist ainuüksi ei aita, keeletoimetaja töö eeldaks spetsiifilist eriala koolitust, mida sageli tegevtoimetajatel pole. Sellestki on esialgu veel vähe, heaks keeletoimetajaks saadakse alles aastate jooksul ametialase kogemuse ja üldhariduse täiendamise meetodil. Paraku pole selliseid üldteadajaid tänastes toimetustes, kui mõni positiivne erand välja arvata.

Seda teemat soovitaksin ma siis Teil üles tõsta. Huvitav oleks teada saada, kas ja millises ulatuses keeletoimetamise temaatikale ülikoolis tähelepanu pööratakse ning kas ja millisel tasemel eriala koolitust üldse on olemas. Võib-olla tasuks arvamust küsida nii õppejõudude kui ka ajakirjanduse esindajatelt.

Aga nagu ma aru saan, võib see alles sügisel teoks saada, mis ongi tegelikult selleks parajane aeg. Enne tuleb suvi ära puhata ja üle elada. Soovin Teile mõnusat ja rõõmsat puhkust. Aga varjake end ikka päikese mõju eest!

Tervitusega Helsingist

Markus Larkovirta