19.6.05

Ettepanek

Härra Olavi Jaggo

Austatud Kolmesaja Kahekümne Üheksanda Toa Pressi- ja Võrguesindaja

Sattusin täna varahommikul täiesti kogemata Kolmesaja Kahekümne Üheksanda Toa veebisaidile. Pean tunnistama, et mul pole ammu veebitekste lugedes nii lõbus olnud. See käib isegi mu enda kirjutatud veebilugude kohta. Need pole enam veebis minu jaoks lõbusad, küll aga kirjutamise käigus.

Veebis avaldatud NIMEKIRJADE KOOSTAMISE SEADUS on ise enesega toredas vastuolus. Antud õigusakti paragrahvide 1 ja 3 kohaselt oleks Teil õigus koosta nimekirju, paragrahvi 2 kohaselt jälle mitte. Kuna ma ei pea otstarbekaks käesolevas küsimuses Kohalikku Võimu konsulteerida, teen Teile alljärgneva ettepaneku seaduse paragrahvide 1 ja 3 alusel.

Paragrahv 5 näeb ette, et külaliste nimekirja sissekantuks saamise õigus on neil, kelle pea on viibinud toa territooriumil. Selline piirang on ise eneses õiguspärane, sest kajastab ju antud nimekiri isikuid, kes on toa territooriumil füüsiliselt viibinud, vähemalt oma pea ulatuses. Samas aga jääb arvestamata külaliste kontingent, kuhu arvan ise end ka kuuluvat.

Nimelt olen ma Kolmesaja Kahekümne Üheksanda Toa veebisaidi sisu ligi täies mahus lugenud ehk seega toa territooriumil virtuaalselt viibinud, ehkki mu pea pole elu sees sinna sattunud. Postpealeajaloolisel ajal on üsnagi tavaline, et inimesed külastavad selliseid paiku, kuhu nad pole oma pead torkanud ega jalaga astunud.

Seepärast teen Teile ettepaneku asutada virtuaalsete külaliste nimekiri (tuntakse Internetis külalisteraamatuna), kuhu sissekantuks saamise õigus, aga mitte kohustus, on isikutel, kes on postpealeajaloolisel ajal Kolmesaja Kahekümne Üheksandat Tuba virtuaalselt külastanud. Virtuaalsete külaliste nimekirja sobiv asukoht oleks Kolmesaja Kahekümne Üheksanda Toa veebisait. Sissekande tegijaks oleks lihtsuse huvides otstarbekaim nimetada seda sooviv virtuaalne külaline ise.

Soovin Teile ja teistele Kolmesaja Kahekümne Üheksanda Toa elanikele jõudu ja edu toa ajaloo ja kultuuripärandi jäädvustamisele. Olgu Teie tordid igavesti magusad!

Lugupidamisega

Larko
Ajaveebnik